Päeval, mil maailm on juba muutunud

Võtsime siis täna, unetud nagu me oleme, Rahvaülikoolis torti ja veini ja viinamarju ja mahla ligi ja vaatasime ühiselt eilse saate üle. Laura oli seda juba 5 korda vaadanud ja iga kord peale vaatamist uue tordi ostnud. Küllap sellest Lauril see kiluvõileiva-isu tekkis.
Rahulikult vaadata ei saanud. Vahepeal pidi rahvas huilgama ja plaksutama ja kaasa elama ja tõdema näiteks, et Kalevi koori merelained on umbe hea idee, aga proževalguses nemad kahvatuks jäivad. Ega me ise ka kohapeal korralikult kõiki neid kelmikaid päästerõngaid ja lestjalgu näinud, mida jällegi telepurgis eksponeeriti! Pärnakad meie teisel käel mõjusid armsalt, nende poliismänn aga tekitas kindla turvatunde, et Chicagos kord majja saab.
Ennast oli imelik vaadata, aga atraktiivseimad-sarmikamad nägid välja ikkagi need neiud, kes ohtramalt krohvi ja sädelust peale valanud, tagasihoidlikkus pole telekaamerate ees arvestatav voorus. Targad mehed võtsid parema väljanägemise nimel samuti puudrit külge!
Saate staar, nii kohapeal kogetuna kui telepurgist vaadates - kahtluseta Anne Veski! Arutasime isekeskis enne igasugu variante, kes üllatuskülaliseks võiks tulla. Minu enda sisemised rehkendused andsid tulemuseks ainult Anne, lapsepõlve iidoli, ja seal ta nüüd elusuuruses
tuligi ja laulis nii, et silma võttis märjaks ja hinge kinni!
Kui veel stuudio- ja saatekogemuse erinevustest rääkida, siis Pärnu kammerkoor kõlas stuudios veenvamalt ja paremini kui telekast välja paistis. Ja et žürii hindas kuuldut-nähtut kohapeal, võib nende otsustigati kiita. Telepurgis jättis HBS parema mulje (mitte et me muidu kehvad oleks ;) ) Pikal lahingupäeval telemajas olime omad pokkerimängijate ilmed ja surnud punktid üle elanud ja lavale saime parimas emotsionaalses vormis. Stuudios laulmine ja teistele kaasaelamine olid juba suure eeltöö magus preemia. Ja kui päris aus olla, siis meie salarelvaks peaks ma pigem sarmikat tantsuõpetajat Jaanust (oih, mis tema inkognitost nüüd järgi jääb?!), kelle nimele võib julgelt kirjutada poole meie koori telegeensusest (loe: vaadatavusest).
Tore oli seegi, et ära näidati kõik armsaks saanud näod rivaalkoorides. Siinkohal tervitab Marju Elmarit ja Kadri ning Anne Helit ja Riksi ja Vanniboad Pärnust ja Kadri tervitab Aini Kalevi kammerkoorist ja üldse - sõbrad, teiega oli hea!

Pidu meie tänavas!

Eestimaa-laiune kalli-kalli kõigile HaleBoppi fännidele ja hääletajatele!! Tartu Noortekoor, Emajõe Laulikud, meie vilistlased, Rahvaülikooli fännibüroo, kes on korraldanud kogu liikumist. Ja palju-palju häid sõpru, sugulasi, lähedasi, koorilauluaustajaid nii Tallinnast kui ka Pärnust, muide :) Öösel Tartu jõudes oldi meil plakatite ja kisakooriga vastas!!!
Ma tean, et paljud teist ei julge oma aprillikuu telefoniarvet vaadatagi. Loodetavasti saame peale lahingute lõppu anda teile tänukontserdi, sissepääs kõne-eristuste väljavõtte alusel :D Nali naljaks, me TAHAME kõikidele sõpradele, kes stuudiosse ei mahtunud, pakkuda oma uue repertuaari vahetu nautimise võimalust!
Ise nautisime iga hetke saates osalemise protsessist, kuigi päev oli pikk ja väsitav.
Täna kordust vaadates tõdesin, et kaamera sai kätte parema osa päevast ja jagas teiega kogu rõõmu ja joovastust!
Et meile on jäänud, võiks öelda isegi et jäetud, karjuvalt lühike aeg valmistuda järgmiseks lahinguks tuleval laupäeval ehk 26. aprillil, siis kutsub Lauri meid juba täna veinile ja tordile ning märgib, et: "Kiluvõileib kuluks ka ära, et see Tallinn oleks ikka hamba all katki hammustatud. Juba üks amps on tehtud." Meie seas on ka lauljaid, kes andsid oma hääle sõna otseses mõttes - neilegi vaja farmatseutilist kriisiabi pakkuda.

Homme on siis see SUUR päev. Täna teeme veel viimaseid ettevalmistusi ja pakime varustust. Kõik vajalikud aksessuaarid on olemas, tantsukingad on läikima löödud ja püksid viigitud. Fännidel on kuuldavasti ka kõik timm. Ärevus on juba hinges. Pokkerimängijate näod jätame seekord koju, kaasa võtame naeratused nr 25, 37, 59.5 ja 78 ning lisaks veel mitu tosinat paari säravaid silmi. Kõik ikka selleks, et ei tuleks kinnise suuga laulupidu.

Meieni on jõudnud teated, et viimastel päevadel olla Tõravere ümbruses nähtud hommikuti koertega jalutamas kaht isevärki meesterahvast. Üks neist on identifitseeritud kui HaleBoppi dirigent Lauri, kuid teine peitub koodnimetuse taha „seksikas tantsuõpetaja”. Naised saunas rääkisid, et sel ajal kui koerad hommikusi asju ajavad ja omavahel hullavad, harjutavad need eespool mainitud meesterahvad keset heinamaad väänlevaid tantsusamme. Nende salajaste konsultatsioonide tõttu võibki meie viimased kooriproovid koondada märksõna alla „rütmoplastika”.

HaleBopp annab ausõna, et homme tuleb põnev ja lustlik laulusaade. Ja kui žürii ja televaatajad meid veel soovivad näha, siis oleme iga kell valmis ka järgmistes saadetes kõiki rõõmustama.

Me sõbra jaoks on valla, me uksed ja me hing, me silmad ning me kõrvad ja me koorilauluring…HaleBopp laulab alati ja lendab homme läbi telekanali :D

Nädal enne lahingut:

Veel 2 proovi otsustava Laupäevani.
Tänases proovis oli meil siis koguni KAKS seksikat tantsuõpetajat :-D
Õigemini küll üks oli ikka meie seksikas tantsuõpetaja J. ja teine saatetiimi poolt läkitatud liikumisjuhendaja Märt.
Ja lisaks kõigele oli meil UUS laul :) Õigemini küll uus seade, kuna sopran eelmisel korral tegi kõva häält, et nemad tahavad ka laulda. No ja siis ei jäänudki muud üle, kui meie Lauri võttis ette ja kirjutas seade kohe eriti "tigedaks".
Täna siis 4 tundi tööd ja edasi siit 6 magamata ööd + kolmapäevane ja reedene proov ja kava peab isegi une pealt tulema.
Tantsuõpetajale oleme me küll terve Mesikäpa shokolaadi sees vähemalt, sest ilma temata oleksime puhta plindris -- peale puusanõksu, sõrmenipsu ning mõne kanaliigutuse ei suudaks me vist koos laulmisega organiseeritult ja ühel ajal midagi teha (neid liigutusi teeme me muidugi teiste kooride laulu ajal bäkiks;-)).
Arutluse alla tuleks võtta teema, et tantsuõpetaja järgmisel juubelil (no tõenäoliselt saab ta siis nii umbes 35) laulame (tantsuks) kindlasti hommikuni!
Lahingriietuse teema saime ka enam vähem kontrolli alla, kuigi meil on kõigil oma arvamus (peale mõne blondiini sopranis - nimesid ei nimeta, aga ühe nimi algab A- ja teise nimi M-tähega ning see M-tähega ei ole Merlily :D). Seega võib selle teemaga ikkagi asi veel veriseks minna.
Üllatusena selgus, et meil peab olema ka "bussist mahatuleku lugu" - no kus kohast me, kallid koorilauljad, selle loo küll välja võtame... Tuleb vist mingist tuntud laulust refrään võtta ja salmi koha peal laulda nannannannananananaa (absoluutselt). Üldse on selle õpitava Kuninganna loo juures kõige raskem sõnu selgelt välja hääldada -- nagu Hirvo Surva soovitas. Proovisime juba lahtilaulmise juures eriti jaburaid sõnakombinatsioone nagu "ELEVANDILONDIKONDIÜDIPUDIPIRUKAS"
Kokkuvõtteks - artikulatsiooniga tegeleme, õigete nootidega tegeleme, ühtse liikumisega tegeleme... ja kõige selle juures jõuame me veel ka korralikult närveerida, soetada 4 erinevat garderoobikomplekti igaks elujuhtumiks ja meelemuutuseks: IGAPÄEVARUTIIN ON TOTAALSELT MURTUD.
Aitäh sulle, Laululahing, et tegid HaleBoppi selleaastase kevade rutiinivabaks! :)

LP
P.K.

Shallallaaa... Konkursieufooria hakkab tasapisi jahtuma ning HaleBopp on hakanud uut mäetippu vallutama,ehk siis hoolega lahinguks valmistuma. Meie Lauri kirjutas lauluseade paksemaks, et oleks nagu rohkem koorilaul, mitte kooris laul:)
Ja mis peamine - meie kolmapäevast kooriproovi külastas meie SEKSIKAS TANTSUÕPETAJA (kelle isik jäägu siinkohal esialgu veel saladusse. Loodame, et saame ta fännina saatesse kaasa haarata ja siis sealt tema nime maha hõigata). Ja ütleme nii, et tantsuline osa põhiliikumise koha pealt sai tema ja meie kõigi ühise töö tulemusena ikka täitsa toredasti ja humoorikalt sätitud. Mõni puusnõks ning tsikk-ja-kaks on veel puudu, aga pühapäeval saab ka see paika.
Ei saa muidugi mainimata jätta, et enne suurt lahingut on HaleBoppi proovidest osavõtt paisunud 98%-ni. Reiting on megakõrgel.
Fännide töötlus käib samuti täie hooga.
* Fännid saavad saateks uued särgid (ja häälepaelad), et meid saates ikka täiega ergutada :D
* Hetkel on kuulutatud välja Fännide hulgas parima ergutuslause konkurss, mis plakatile kirjutada, kolm kuni viis parimat saab saatesse!
* See suur FÄNNIARMEE, kes jääb meile pöialt hoidma ja hääli andma helesiniste ekraanide taha, tahame me eraldi tänada sellega, et anname saates oma parima nagu tavaliselt. Lubame, et piinlikkust pole vaja tunda.

Niiet ega muud, kui ikka EDASI HALEBOPPI POISID ja TÜDRUKUD ja Lauri ja muidugi meie seksikas tantsuõpetaja ka... :P

LP
P.Koll

BLOG ehk kuidas HaleBoobid Konkursil käisid!

Peaks vist alustama sellest, et HaleBopp Singers ei ole kunagi praeguse koosseisu ega repertuaariga ühelgi korralikul kooride konkursil osalenud. Nüüd siis, 5. aprillil, sai käidud Põltsamaal Eesti Kammerkooride konkursil.
Kui me kolmapäevases proovis enne konkurssi täheldasime veel väikeseid puudujääke nii koosseisu kui muusikalise viimistluse osas, siis reedeõhtune proovikontsert Tõraveres tekitas tunde, kas meie "puupärlitest kee" sobibki Eesti "koorikorallide" kõrvale. Ehk siis PROOVIKONTSERT ÕNNESTUS, kuid ainult 30%-liselt :-D.
Laupäeval ülejäänud 12 kooriga B-kategoorias võistlustulle astudes läksime neljandana lavale tundega, et KAOTADA POLE MEIL MIDAGI, saame vaid võita.
Ja me VÕITSIMEGI...
... esialgu muidugi ainult koha finaalis, kuhu pääses B-kategooria 12 koorist 2 koori ja A-kategooriast 3 parimat koori (kellen muusikalise puhtuse ja peensuteni lihvitud vokaaliga HaleBopp mitte kunagi võistelda ei soovigi).
Finaali pääs tekitas nii üleva meeleolu, et seal laulmine oli juba puhas RÕÕM.
Kui esimeses vooris ikka jalg värises ja hapnikukraanid ei andnud piisavalt õhku peale, siis Grand-Prix voorus oli see kõik juba mälestus. Muidugi, kui kuulsime, et meie peamine võistluskaaslane - Viljandimaa Kammerkoor (meie sügav kummardus ja lugupidamine neile) - loobus Grand Prix voorust meile teadmata põhjustel, olime pisut pettunud. Oleks tahtnud ikkagi koos laulda. Kuid ei me sellest nina norgu lasnud. Meeleolu oskas üleval hoida ka meie Suur Juht ja Õpetaja dirigent Lauri Breede, kes ütles, et meie repertuaari finaali 5 laulust koosnenud lauluvalik oli tal spetsiaalselt HaleBopp-ile välja töötatud:
1."Tartu valgel ööl" jutustab sellest, kuidas HaleBopp läheb öise Tartu peale pisut meelt lahutama ja keelt jahutama.
2."Igatsus", mis on ju teada kui Viru Valge reklaamlugu räägib sellest, kuidas keelt jahutanuna võtab HaleBopp jälle lauluviisi üles ja luikab nagu karjapoisi pasun oma laulu üüüüüüüleeees...
3."Kadakad" toob peale väikest jooki ja laulmist meelde HaleBoppile need ajad, mil muru oli rohelisem ja päike paistis heledamalt, kuid meie põsed on ka raskematel aegadel ikka naerust pungil.
4."Swing Low, Sweet Chariot" lauluga kutsub juba pisut pohmellis peaga appi inglid, et need võtaks meie peavalu ja annaks andeks kõik lorilaulud, mis sai Viru Valge uimas lauldud.
5."Back in the U.S.S.R" - pahandused andeks saanuna võime jälle täiega ROKKIDA, nagu HaleBoppil kombeks.

Ja sellise meeleoluga me läksime, laulsime ja VÕITSIME...

...publiku ja üriiliikmete südamed ning B-kategoorias II koha auhinna koos Viljandimaa Kammerkooriga, sest I auhinda sel võistlusel sellel aastal välja ei antudki.

See konkurss oli HaleBopp Singersi jaoks igas mõttes oluline.
Eelseisva LAULULAHINGU jaoks aga ennekõike seepärast, et:
* kogesime, et meie laulurõõm on nakkav
* loodame, et jäime Hirvo Survale meelde, kui koor, kes oskab lisaks täiega rokkimisele ka täiesti korralikku koorilaulu laulda.
* õppisime ANDMA ENDAST LAHINGU OLUKORRAS 110%
* kogusime endale palju potentsiaalseid fänne, kes kõik loodetavasti helistavad ja hääletavad saates meie poolt!
* POLE ME MIDAGI NII HALEDAD, AGA POPID OLEME RAUDSELT.

Niiet IGATAHES.. EDASI HALEBOPPID!

Alati Teie
Proto Koll

We did it!!!

Küllap teised kirjutavad ka siia blogisse, kuidas meil Põltsamaal X Kammerkooride festivalil läks, aga ma tahaksin kõige esimesena ära märkida, et me saime B-kategoorias II koha ja Grand Prix voorus, kõige viimasena üles astudes ROKKISIME SAJAGA! Ja ega me üritanudki ülekaalukalt kõiki võitnud TÜ kammerile kandadele astuda, vaid peamiselt võitsime me iseendid! Sest vaadake, eesti kammerkooride repertuaari aus ja hiilguses, oli laulnud meie koorist varem... umbes 2-3 inimest ja kaks neist olid selle repsi eest ära HaleBoppi põgenenud. Selleks, et ülimalt kõrgetasemeliste Eesti kammerkooride seas midagigi ära teha, peab häälitsema tiba teist moodi, kui HBS harjunud on. Sest laulurõõmust ja tantsutahtest, mida hr Leinatamm Kreisiraadiost nii hästi tunneb - nendest üksi ei piisa. Eks mõnikord juhtub kammerkooride konkursil mõnes jaos olema isegi kinnise suuga laulupidu, kuid enamjaolt on nähtud filigraanset vaeva neljast lauljast koosneva häälerühma ühtlase tooni ja peenimate dünaamikanüansside lihvimisega. Nii meiegi, selle vahega, et enne lavale minekut tuli mõned lauljad publikusse fännideks jätta, sest 32 oli viimne taks.
Kuid lõppeks olgem ausad - kõiges on "süüdi" Lauri! Ei ta hoolinud meie pikkadest nägudest ("no mis reps seeeeeee küll on? kas ma sellise repsiga maadlemiseks siia koori tulin?") ega arusaamatutest pilkudest ("misasssja ta nüüd tahab must? mismoodi ma tema arust siukse hääle endast kätte peaks saama? ma ju pingutan silm, punnis peas, aga ikka sama jama?! mis mõttes "laula kuklasse ja otsaette korraga"? kuule kuidas ma saan vaadata korraga sind ja nooti?" jne) ega tüdimusest ("mulle aitab, mina seda jama, millest ma tuhkagi aru ei saa, enam ei laula! kuhu jääb fiiling? me ei hakkagi seda selgemaks saama..."). Lauri lihtsalt usub meisse. Ja meie temasse. Puhas usuküsimus!
Me võtame kogu loo jälle uuesti. Otsast peale või kusagilt keskpaigast või viimasest taktist ja vahepeal viskab Lauri end kasvõi kõhuli maha, et oleks selgelt näha, kui viimase peab endast välja andma. Ja ühtäkki on laulmine jälle PUHAS RÕÕM isegi siis, kui tegu on surmatantsuga. Fiiling on tagasi, eluvaim möllab sees ja korraga me TAHAME ja SUUDAME keskenduda hoolimata värisevast põlvest :)