25. märts 2008

25.03

HaleBopp Singersi elu on nagu värvikirev lill: iilagi ei hakka igav. Lisaks Laululahingule ootab meid juba 5. aprillil ees Kammerkooride festival Põltsamaal, mis, olgem ausad, on ju ka täiesti traditsiooniline laululahing. Sealgi on fännid meile tugevaks toeks, kuid seekord nende aplausist ja hõisetest ei piisa. Eelkõige tuleb võluda professionaalsetest muusikutest-koorijuhtidest koosnevat žüriid. Selleks on vaja aga harjutada ja õppida, õppida, õppida ning veelkord õppida nagu on öelnud kõikide pioneeride suurim sõber. Harjutamise tähe all mööduvad kõik pühapäeva ja kolmapäeva õhtupoolikud, kuid sellegipoolest näevad mõned lüürilisema hingega kooriliikmed konkursist hirmuunenägusid sellest, kuidas laulusõnad kriitilise koha peal meelest ära lähevad. Töö on siiski tõhus ning pärast iga proovi on mõnus tunne hinges justkui oleks jälle terake targem ning muusika ei lahku meist hetkekski, sest laulud kummitavad veel ka järgmise päeva lõunal.

Kuigi konkursipalavik on kõrge ( no nii umbes 38.7), valmistume võitluseks mitmel rindel. Täna jõudsid meieni selle loo noodid, mida me saates esitama peame. Siiamaani oleme lugu kuulanud plaadilt, õppinud sõnu ning vaid fantaseerinud tantsusammudest. Fännid aga kindlustavad tagalat: sahmivad miskite plakatite ja muu butafooriaga ning levitavad infot.

1 kommentaar:

Kalle ütles ...

kindlasti anname me mõlemal laval endast kõik, et saavutada maksimaalne tulemus, siis endal ka mõnus tunne kui kõik hästi läheb.
eks!