Kallikesed!

Teate, kui võrratult lõhnab kastaniküünaldes Tartu kevadvärskuses kell 4.30 pühapäeva hommikul! Jõudsime just tagasi Laululahingust ja kindlasti oli see naasmine vanade kreeklaste moel öelduna "kilbiga".
Me andsime endast mitu nädalat - lugematu arvu laulu- ja tantsuõppusi, ideepiikide ristamist, võitlust enese laiskuse ja pessimismiga (oli-seda-kõike-nüüd-vaja...), kõhklusi, kahtlusi, unistusi, lootusi, vaimustust... Ütle naabrile edasi: "Naudi ja sära!"
Me saime vastu palju rohkem kui arvata oskasime või lootsime. Sõpru, ühtekuuluvustunnet, palju-palju säramalihvitud oskusi nii laulmise kui liikumise vallas, (enese)distsipliini; aga ka kuulsust, uusi huvitavaid väljakutseid ja mis kõige tähtsam - vaimustava teadmise, et Eestis on niiiiiiiiii palju võrratuid laulukoore ja meil on niiiiiiiiiiiiiiiii palju andunud fänne !!!!

Armsad fännid ja kõik head lahingukaaslased! Kohtumiseni 10. juunil Vanemuise kontserdimajas, lahinguvabalt ja puhtas laulurõõmus!

Neljapäev. Kell on üheksa kanti õhtul. HaleBopp harjutab täie hooga. Need häälerühmad, kes parasjagu ei laula, loevad ühe silmaga uut Nädalat, kus on Laululahingust pikk artikkel. Tantsuõpetaja Jaanus teeb koridoris ängides ja Rahvaülikooli kursuslaste fotonäitust uurides aega parajaks kuni koor lihvib laulu vokaali. Mõned koorilauljad hiilivad poole laulu pealt salaja koridori automaadist kohvi nillima.

Ega see artisti kaksikelu pole lihtne: hommikul korraliku inimese kombel kella 8ks tööle minna ja õhtul kella 19ks või 20ks proovi loivata ja seal laulu veeretada ja sussi lohistada kuni kell saab niipalju, et linnas hakkab kehtima üleüldine öörahu (ehk siis 23.00). Proovid võtavad rihmaks küll, aga lõpuks voodis maandudes pole ikkagi und, sest peas heliseb lauluviis, et uskuma endasse ikka peab.

Reedel, ehk siis täna, on viimane proov. Sisetunne on suurepärane. Koor lausa kaifib seda lugu, mis me eelmisel laupäeval loosiga saime. Peaks vist Kivisaarele lilli saatma tänuks et ta meile nii sobiva loo tõmbas. Laul on peas, sõnad selged, tants ka juba täitsa sujub. Mis nii viga. Homme läheme lahingusse tormijooksuga;)

...kui sa ikka ära teed kõik ise, mis veel teha võib...

Hakkab looma, pole midagi parata. Tõenäoliselt pole blogiraamatupidaja ainuke unetu.
Tänase proovi alguses tunnistasid mitmed, et ka hommikul silmi avades ei saanud lahti tundest nagu käiks kujutluskõrvas visa enesesisenduse-leierkast: "Iiiiseee laulud võin laulda, iiiiseee viisid ma sean..." Võib-olla mõned siputasid teki all isegi tantsusammude treenimiseks jalgu?
Mõnes mõttes hakkavad õppused juba rutiiniks muutuma. Lauri leidis täna, et tegu on hästitoimiva perekonnaga - tuleme õhtul peale tööd väsinult kokku, enam ei tahagi pidevalt päevasündmustest vadrata, vaid leiame põhjuse eriarvamuste ja hea maitse üle kakelda. Ta ise ka hea mees, kirjutas seade nii paksuks, et vaata silm punnis peas, kus oma ainuisikulise häälerühmaga järge pidada. Aga kõlab igatahes võimsalt! Uusi sõnu tegi ka juurde, õekeste Kõlarite asemel saab äramainitud vend Paap, lisanimega Tü-tü-tü-tü-tü.
Hea, et kuni kolmapäeva õhtuni oli lubatud koorilistis kõik arendus- ja parendustegevuse ideed välja käia ja korralikult emotsioonid ning muud nurinad õhust tühjaks lasta. Nii mõnelgi seisnud finaaliks saadud pala lapsepõlves Vikerraadio "tüütuste top 10-s". Veel noorematele, kel memuaarne side puudus, paistis lugu paremini istuvat. Lauri ainult muigas selle peale ja avaldas lõpuks ajaloolise tõe, et lugu olla kunagi üle NLiidu kuulsas "Viru" varietees igal õhtul "tšikk-ja-kaks" koibi viibutades aplausi ja ovatsioone teeninud!
Ilmselt on Jaanuse ajalooline mälu umbes sama pikk ja samast kandist pärit. Sest see, mida kallid televaatajad laupäeva õhtul näha saavad, tõstab HBSi senised trikid uude valgusse: teile esineb/võstupaajet revüütrupp "Jaanus's boys and girls" numbris "Delegeerimispuudega ilmanaba"!! Laululahingu lava, pea vastu!!

P.S. Tulised diskussioonid garderoobi ja aksessuaaride üle on tavapärane, kuigi oluline osa protsessist. Igaks juhuks võtame kaasa kõik, mis kodus kapis leidub pluss ema suured plastmasskõrvarõngad. Kel diskopatsi pole, peab selle homseks kasvatama!

P.P.S. Solistid on tuntud hääduses. Tegelikult isegi veel paremad :)

HaleBoppi blogi eetris on valitsenud vaikus ja nii ka meie prooviruumis. Pärast nädalast spurti poolfinaaliks oleme teinud väikese pausi, et taas nautida tsivilistide elu, ravida hääli, sättida korda oma tööelu ja olla koos oma pere ja lähedastega. Kuidagi peab ju eemaloldud aja neile kompenseerima:-) Ainult fännid tunglevad stuudiokohtade nimel. Helistavad, smsivad ja meilivad ning esitavad lausa kirjalikke avaldusi, et finaalsaatesse kaasa saada.

Lahingustrateegiat hakkame arutama juba homme. Teeme plaane eluks pärast Laululahingut ja tuletame oma motot meelde. Seame koorielu tagasi tavapärastesse rööbastesse. Kaks nädalat on proovid ära jäänud- igal kolmapäeval ja pühapäeval on erakordselt tühi tunne hinges, sest tavaliselt on sel ajal ikka kooriproov.

Nüüd hakkab elu taas põnevaks muutuma. Artistihing lausa rõkkab järjekordse laupäeva ootuses, kui selgub meie teine saatusekaaslane viimaseks lahinguks. Sama ärevalt ootame ka oma viimast võistluslaulu, mille õppimiseks meil ka seekord on aega täpselt nädal. Laupäeva õhtul saame loo teada ja pühapäeva õhtuks jõuab ka meie dirigent Lauri tagasi Eestisse. Nagu esimeses saates juttu oli, on tal mustmiljon koori ja üks neist harjutab Saksamaal. See, kes ei tööta, ei söö. Lauril on nii palju tööd, et süüa pole aegagi:D Kohe kui ta lennujaamast proovisaali jõuab hakkame finaalsaateks harjutama.

Täna on veel kevad südames, aga homme asendub see arvatavasti lahingupalavikuga.