HaleBoppi blogi eetris on valitsenud vaikus ja nii ka meie prooviruumis. Pärast nädalast spurti poolfinaaliks oleme teinud väikese pausi, et taas nautida tsivilistide elu, ravida hääli, sättida korda oma tööelu ja olla koos oma pere ja lähedastega. Kuidagi peab ju eemaloldud aja neile kompenseerima:-) Ainult fännid tunglevad stuudiokohtade nimel. Helistavad, smsivad ja meilivad ning esitavad lausa kirjalikke avaldusi, et finaalsaatesse kaasa saada.

Lahingustrateegiat hakkame arutama juba homme. Teeme plaane eluks pärast Laululahingut ja tuletame oma motot meelde. Seame koorielu tagasi tavapärastesse rööbastesse. Kaks nädalat on proovid ära jäänud- igal kolmapäeval ja pühapäeval on erakordselt tühi tunne hinges, sest tavaliselt on sel ajal ikka kooriproov.

Nüüd hakkab elu taas põnevaks muutuma. Artistihing lausa rõkkab järjekordse laupäeva ootuses, kui selgub meie teine saatusekaaslane viimaseks lahinguks. Sama ärevalt ootame ka oma viimast võistluslaulu, mille õppimiseks meil ka seekord on aega täpselt nädal. Laupäeva õhtul saame loo teada ja pühapäeva õhtuks jõuab ka meie dirigent Lauri tagasi Eestisse. Nagu esimeses saates juttu oli, on tal mustmiljon koori ja üks neist harjutab Saksamaal. See, kes ei tööta, ei söö. Lauril on nii palju tööd, et süüa pole aegagi:D Kohe kui ta lennujaamast proovisaali jõuab hakkame finaalsaateks harjutama.

Täna on veel kevad südames, aga homme asendub see arvatavasti lahingupalavikuga.