Kallikesed!

Teate, kui võrratult lõhnab kastaniküünaldes Tartu kevadvärskuses kell 4.30 pühapäeva hommikul! Jõudsime just tagasi Laululahingust ja kindlasti oli see naasmine vanade kreeklaste moel öelduna "kilbiga".
Me andsime endast mitu nädalat - lugematu arvu laulu- ja tantsuõppusi, ideepiikide ristamist, võitlust enese laiskuse ja pessimismiga (oli-seda-kõike-nüüd-vaja...), kõhklusi, kahtlusi, unistusi, lootusi, vaimustust... Ütle naabrile edasi: "Naudi ja sära!"
Me saime vastu palju rohkem kui arvata oskasime või lootsime. Sõpru, ühtekuuluvustunnet, palju-palju säramalihvitud oskusi nii laulmise kui liikumise vallas, (enese)distsipliini; aga ka kuulsust, uusi huvitavaid väljakutseid ja mis kõige tähtsam - vaimustava teadmise, et Eestis on niiiiiiiiii palju võrratuid laulukoore ja meil on niiiiiiiiiiiiiiiii palju andunud fänne !!!!

Armsad fännid ja kõik head lahingukaaslased! Kohtumiseni 10. juunil Vanemuise kontserdimajas, lahinguvabalt ja puhtas laulurõõmus!

Neljapäev. Kell on üheksa kanti õhtul. HaleBopp harjutab täie hooga. Need häälerühmad, kes parasjagu ei laula, loevad ühe silmaga uut Nädalat, kus on Laululahingust pikk artikkel. Tantsuõpetaja Jaanus teeb koridoris ängides ja Rahvaülikooli kursuslaste fotonäitust uurides aega parajaks kuni koor lihvib laulu vokaali. Mõned koorilauljad hiilivad poole laulu pealt salaja koridori automaadist kohvi nillima.

Ega see artisti kaksikelu pole lihtne: hommikul korraliku inimese kombel kella 8ks tööle minna ja õhtul kella 19ks või 20ks proovi loivata ja seal laulu veeretada ja sussi lohistada kuni kell saab niipalju, et linnas hakkab kehtima üleüldine öörahu (ehk siis 23.00). Proovid võtavad rihmaks küll, aga lõpuks voodis maandudes pole ikkagi und, sest peas heliseb lauluviis, et uskuma endasse ikka peab.

Reedel, ehk siis täna, on viimane proov. Sisetunne on suurepärane. Koor lausa kaifib seda lugu, mis me eelmisel laupäeval loosiga saime. Peaks vist Kivisaarele lilli saatma tänuks et ta meile nii sobiva loo tõmbas. Laul on peas, sõnad selged, tants ka juba täitsa sujub. Mis nii viga. Homme läheme lahingusse tormijooksuga;)

...kui sa ikka ära teed kõik ise, mis veel teha võib...

Hakkab looma, pole midagi parata. Tõenäoliselt pole blogiraamatupidaja ainuke unetu.
Tänase proovi alguses tunnistasid mitmed, et ka hommikul silmi avades ei saanud lahti tundest nagu käiks kujutluskõrvas visa enesesisenduse-leierkast: "Iiiiseee laulud võin laulda, iiiiseee viisid ma sean..." Võib-olla mõned siputasid teki all isegi tantsusammude treenimiseks jalgu?
Mõnes mõttes hakkavad õppused juba rutiiniks muutuma. Lauri leidis täna, et tegu on hästitoimiva perekonnaga - tuleme õhtul peale tööd väsinult kokku, enam ei tahagi pidevalt päevasündmustest vadrata, vaid leiame põhjuse eriarvamuste ja hea maitse üle kakelda. Ta ise ka hea mees, kirjutas seade nii paksuks, et vaata silm punnis peas, kus oma ainuisikulise häälerühmaga järge pidada. Aga kõlab igatahes võimsalt! Uusi sõnu tegi ka juurde, õekeste Kõlarite asemel saab äramainitud vend Paap, lisanimega Tü-tü-tü-tü-tü.
Hea, et kuni kolmapäeva õhtuni oli lubatud koorilistis kõik arendus- ja parendustegevuse ideed välja käia ja korralikult emotsioonid ning muud nurinad õhust tühjaks lasta. Nii mõnelgi seisnud finaaliks saadud pala lapsepõlves Vikerraadio "tüütuste top 10-s". Veel noorematele, kel memuaarne side puudus, paistis lugu paremini istuvat. Lauri ainult muigas selle peale ja avaldas lõpuks ajaloolise tõe, et lugu olla kunagi üle NLiidu kuulsas "Viru" varietees igal õhtul "tšikk-ja-kaks" koibi viibutades aplausi ja ovatsioone teeninud!
Ilmselt on Jaanuse ajalooline mälu umbes sama pikk ja samast kandist pärit. Sest see, mida kallid televaatajad laupäeva õhtul näha saavad, tõstab HBSi senised trikid uude valgusse: teile esineb/võstupaajet revüütrupp "Jaanus's boys and girls" numbris "Delegeerimispuudega ilmanaba"!! Laululahingu lava, pea vastu!!

P.S. Tulised diskussioonid garderoobi ja aksessuaaride üle on tavapärane, kuigi oluline osa protsessist. Igaks juhuks võtame kaasa kõik, mis kodus kapis leidub pluss ema suured plastmasskõrvarõngad. Kel diskopatsi pole, peab selle homseks kasvatama!

P.P.S. Solistid on tuntud hääduses. Tegelikult isegi veel paremad :)

HaleBoppi blogi eetris on valitsenud vaikus ja nii ka meie prooviruumis. Pärast nädalast spurti poolfinaaliks oleme teinud väikese pausi, et taas nautida tsivilistide elu, ravida hääli, sättida korda oma tööelu ja olla koos oma pere ja lähedastega. Kuidagi peab ju eemaloldud aja neile kompenseerima:-) Ainult fännid tunglevad stuudiokohtade nimel. Helistavad, smsivad ja meilivad ning esitavad lausa kirjalikke avaldusi, et finaalsaatesse kaasa saada.

Lahingustrateegiat hakkame arutama juba homme. Teeme plaane eluks pärast Laululahingut ja tuletame oma motot meelde. Seame koorielu tagasi tavapärastesse rööbastesse. Kaks nädalat on proovid ära jäänud- igal kolmapäeval ja pühapäeval on erakordselt tühi tunne hinges, sest tavaliselt on sel ajal ikka kooriproov.

Nüüd hakkab elu taas põnevaks muutuma. Artistihing lausa rõkkab järjekordse laupäeva ootuses, kui selgub meie teine saatusekaaslane viimaseks lahinguks. Sama ärevalt ootame ka oma viimast võistluslaulu, mille õppimiseks meil ka seekord on aega täpselt nädal. Laupäeva õhtul saame loo teada ja pühapäeva õhtuks jõuab ka meie dirigent Lauri tagasi Eestisse. Nagu esimeses saates juttu oli, on tal mustmiljon koori ja üks neist harjutab Saksamaal. See, kes ei tööta, ei söö. Lauril on nii palju tööd, et süüa pole aegagi:D Kohe kui ta lennujaamast proovisaali jõuab hakkame finaalsaateks harjutama.

Täna on veel kevad südames, aga homme asendub see arvatavasti lahingupalavikuga.

Oooo seda RÕÕMU, mis valitses HaleBoppi ridades peale hääletustulemuste teada saamist kuni Tartus bussist väljumiseni. Seda on võimatu sõnades kirjeldada. Kallistused, õnnitlused ja rõõmus laul ei tahtnud lõppeda ka Tartus veel. TÄNUSÕNAD, mida tahame kõikidele oma POOLEHOIDJAILE nii siin kui sealpool ekraani öelda, pole piisavalt väljendusrikkad selle tänutunde edastamiseks, mida HaleBopp tunneb!!! OLEME PISARATENI LIIGUTATUD!!
Seega KALLID FÄNNID JA POOLEHOIDJAD - meil on võimalik seda KÕIK KOOS teha VEEL ÜKS KORD! Tahame andestust paluda poolehoidjatelt, kes olid meie poolt eelmises saates, kuid leidsid seekord, et me ei suutnud end täiesti realiseerida - me olime tõsiselt VÄSINUD eelmise saate ettevalmistusest, mis non-stop jadana kestis ka sellele saatele eelnenud nädalal. Veel poolfinaalsaate peaproovis ütles meie tantsuõpetaja Jaanus, et koor oli nagu kohe-kohe tühjaks saav Duracelli patarei - silm ei säranud, jalg oli tönts, laul ei kõlanud, sõnad olid segamini.... Täpsemat kirjeldust oleks keeruline välja mõelda :-D Aga HaleBoppi parimaid omadusi on end enne otsustavat hetke kokku võtta. Peab ju ainult mõtlema sellele, miks tulime ja kellele me laulame.
Tahame TÄNADA lisaks meie FÄNNIDELE, meie Jaanusele, meie Laurile ka meie KRISTIINAT, kes oli abiks oma sõjamaalinguoskustega ning Sandra ema RIINA Hiis'i, kes tuli meile appi Maire Aunaste poolt nii suurepäraseks kiidetud karvade (habemed jm) disainimisega :-D
HaleBopp tahab TÄNADA ja oma sügavat LUGUPIDAMIST avaldada kooridele, kes selles saates meiega kõrvuti laulsid. On suur rõõm, kui meie vasakul käel (KULLAKALLIS MEESKOOR) tehakse suurepärast MUUSIKAT - kui meie HaleBoppi naistel oleks olnud telefonid stuudios, oleksid need kõned läinud meeskoori toetuseks.
Meie paremal käel oli suurepärane SÜNERGIA ja TÕELINE sõpruskond (PAI SÕPRUSKOND) oma kaunite naiskommunikaatoritega ja eriti ilmatüdrukuga, nii et HaleBoppi meeste hääled ja südamed hoidsid kõik Sõpruskonna poole. Loodame, et Sõpruskonna stuudiofännid, kes oma telefonidega telestuudios hääletasid, helistasid iga kümne Sõpruskonna numbril tehtava kõne kohta ka ühe kõne HaleBoppidele ;)
Tõtt öelda oleks pidanud esimese poolfinaalsaate võitma ühiskoor

T-Ülikooli SÕPRUSBOPP

HaleBopp teeb tänase proovi asemel pisikese tähistamise, siis puhkame paar päeva ja hakkame kolmapäeval tegelema vahelduseks lauludega, mis ootavad laulmist Haleboppi tööplaanis olevatel kontsertidel. Laululahinguga hakkame taas süvitsi tegelema 10. mail, kui saame teada finaallahingus esitlusele tuleva laulu.
TAHAME JÄTKUVALT PAKKUDA LAHINGUELAMUST!

Kell on juba 22.30, tantsuproov hakkab kohe kohe lõppema. Juba pool kuus hommikul sõidame Tartust välja. Siis jõuab ära oodata ka kõik sissemagajad ja teha Kükital üks kiire kohv ja burks.

Oleme väga tublid olnud ja terve nädal iga päev harjutanud. Homme paneme endast viimase välja. Saagu mis saab, aga nalja saab kindlasti ja loota on jällegi üht põnevat päeva ning meeleolukat saadet.

Heips kõik fännid- kell 21.35 siis taas telefonid ja pöidlad pihus teleka ette, sest kes ei vaata, see ei näe;)

VAHERAPORT ÕPPUSTEST

Nädal on väga pikk aeg, kui on mingi ebameeldiv kohustus ja ei saa ega saa sellega ühele poole - aeg venib nagu tatt.
Nädal on VÄGA LÜHIKE aeg, kui tahame valmistuda eelseisvaks poolfinaal-lahinguks ja teha seda VÄGA HÄSTI.

Õppuste plaan:
* Pühapäeval alustasime 18.00 tordiga ja lõpetasime lauluga kell 21.00
* Esmaspäeval alustasime 19.00 lauluga ja lõpetasime tantsuga kl 22.00
* Teisipäeval alustasime 20.15 vaidluste ja ideedega ning lõpetasime laulu ning tantsuga kl 22.00
* Kolmapäeval alustasime 18.45 motoga ja lõpetasime 21.30 tantsuga
* Neljapäev, mis on täna, algab 20.00 jutuga ja lõppeb ei tea millal tont teab millega.
* Reede, mis on homme, algab 18.00 kõigega ja lõppeb millalgi öösel äreva unetusega.
* Laupäev, mis on lahingupäev, algab 5.30 kogunemise ning päikesega ja lõpeb kindlasti ka millalgi.

Pahupool on see, et enamusel meist (välja arvatud siis A-tähega sopran ja M-tähega sopran, kes ei ole Merily) on asjast oma nägemus ja me pidevalt võitleme omavahel, et oma asja läbi suruda.
Hea on see, et kuni me veel omavahel vaielda suudame, on meie silmis see edasiviiv tuluke, mis laseb meie plaanidel areneda ja tulemuseni jõuda.
Ja tulemus saab olema VÄGA VAHVA! Iluvõimlejate keeles ristitaks see kindlasti lindikavaks (lindiproovi pole me veel muidugi teinud, aga saladuskatte all võin kvantitatiivseid suurusi avaldada -- meil on seda va linti tervelt 250 jooksvat meetrit).
Vahel me kooriga mõtleme, et mida see meie Jaanus küll sööb, et tal NII head mõtted tulevad :-) Ja mida see meie Lauri joob, et tal nii head harmooniad tulevad :-D.
Koori jaoks on muidugi kõige keerulisem ära õppida sõnad (põhiliselt pap-tšuari ) ja laulda nii, et sa mõtled selle peale mida sa laulad (pap-tšuari-ari-pap) ja teha vastavalt sellele väga ilmekas ja teatraalne nägu, et see sõnum välja mängida :-D
Meil on lõpptulemusest puudu veel mõned faktorid:

• telegeenilisust tõstvad aksessuaarid (selleks korraldame me peale tänast või homset proovi osavate näppude ringi)
• moto liikumine (sellega tegeleme täna)
• mõned õiged noodid nii motos kui põhilaulus (seal saab bänd tugevamini mängida :-P)
• ja veel see väike midagi, mis teeks nootidest muusika (sellega me tegeleme pidevalt ja igas proovis) ehk siis täpselt 2 proovi on veel puudu.

Kõik muu on juba praegu olemas ja põhimõtteliselt on HaleBopp uueks Lahinguks valmis. JOONDU! VALVEL! VASTASKOORIDELE AU ANDA !!!

Hip-Hip-Hurraaaa!!!
Meil on väga hea meeskond: Fännid, dirigent, tantsuõpetaja ja koor. Ja TÄNU sellele MEESKONNATÖÖLE oleme saanud võimaluse veelkord ETV kanalil kogu Eestimaad rõõmustada oma SÄRAVATE SILMADE ning suurepärase LAULUOSKUSEGA.

Kallid fännid ja poolehoidjad, kes te kõik meie poolt hääletasite.
HaleBopp Singers TÄNAB TEID VÄGA pöidlahoidmise eest. Me KÕIK KOOS saime edasi järgmisse saatesse!!! Ja see toimub juba vähem kui KUUE PÄEVA PÄRAST. Seega on HaleBoppi saatessemineku meeskonnal HÄBEMATULT VÄHE AEGA uue laulu ning tantsukava õppimiseks. Seepärast on eriti oluline, et meie FÄNNID helesiniste ekraanide taga meile taas oma poolehoidu näitavad.

HaleBopp tahab esineda tuleva laupäevases saates vähemalt sama hästi ja iga laulja annab endast 120%. Meie Lauri juba tegeleb uue lauluseadega ning meie Jaanus seab juba tantsusamme. Olgem edukad edasi, kuigi tulev lahing ei saa samuti olema kerge, nii nagu seda polnud ka eelmine. Sest vastased on sama tugevad kui Pärnakad ja Kalevlased. Seekord laulame võistu Meeste ja Sõpruskonnaga, kelle eeliseks meie ees võib saada PIKEM ETTEVALMISTUSAEG.
Aga HaleBopp ei virise. Teeme virgasti trenni ja kui peakski juhtuma, et meie pole need, kes saavad edasi finaalsaatesse, siis igatahes meie poolt KERGET ALLAANDMIST EI TULE!!!
Hale Bopp Singers on POWERIT TÄIS!!!

Päeval, mil maailm on juba muutunud

Võtsime siis täna, unetud nagu me oleme, Rahvaülikoolis torti ja veini ja viinamarju ja mahla ligi ja vaatasime ühiselt eilse saate üle. Laura oli seda juba 5 korda vaadanud ja iga kord peale vaatamist uue tordi ostnud. Küllap sellest Lauril see kiluvõileiva-isu tekkis.
Rahulikult vaadata ei saanud. Vahepeal pidi rahvas huilgama ja plaksutama ja kaasa elama ja tõdema näiteks, et Kalevi koori merelained on umbe hea idee, aga proževalguses nemad kahvatuks jäivad. Ega me ise ka kohapeal korralikult kõiki neid kelmikaid päästerõngaid ja lestjalgu näinud, mida jällegi telepurgis eksponeeriti! Pärnakad meie teisel käel mõjusid armsalt, nende poliismänn aga tekitas kindla turvatunde, et Chicagos kord majja saab.
Ennast oli imelik vaadata, aga atraktiivseimad-sarmikamad nägid välja ikkagi need neiud, kes ohtramalt krohvi ja sädelust peale valanud, tagasihoidlikkus pole telekaamerate ees arvestatav voorus. Targad mehed võtsid parema väljanägemise nimel samuti puudrit külge!
Saate staar, nii kohapeal kogetuna kui telepurgist vaadates - kahtluseta Anne Veski! Arutasime isekeskis enne igasugu variante, kes üllatuskülaliseks võiks tulla. Minu enda sisemised rehkendused andsid tulemuseks ainult Anne, lapsepõlve iidoli, ja seal ta nüüd elusuuruses
tuligi ja laulis nii, et silma võttis märjaks ja hinge kinni!
Kui veel stuudio- ja saatekogemuse erinevustest rääkida, siis Pärnu kammerkoor kõlas stuudios veenvamalt ja paremini kui telekast välja paistis. Ja et žürii hindas kuuldut-nähtut kohapeal, võib nende otsustigati kiita. Telepurgis jättis HBS parema mulje (mitte et me muidu kehvad oleks ;) ) Pikal lahingupäeval telemajas olime omad pokkerimängijate ilmed ja surnud punktid üle elanud ja lavale saime parimas emotsionaalses vormis. Stuudios laulmine ja teistele kaasaelamine olid juba suure eeltöö magus preemia. Ja kui päris aus olla, siis meie salarelvaks peaks ma pigem sarmikat tantsuõpetajat Jaanust (oih, mis tema inkognitost nüüd järgi jääb?!), kelle nimele võib julgelt kirjutada poole meie koori telegeensusest (loe: vaadatavusest).
Tore oli seegi, et ära näidati kõik armsaks saanud näod rivaalkoorides. Siinkohal tervitab Marju Elmarit ja Kadri ning Anne Helit ja Riksi ja Vanniboad Pärnust ja Kadri tervitab Aini Kalevi kammerkoorist ja üldse - sõbrad, teiega oli hea!

Pidu meie tänavas!

Eestimaa-laiune kalli-kalli kõigile HaleBoppi fännidele ja hääletajatele!! Tartu Noortekoor, Emajõe Laulikud, meie vilistlased, Rahvaülikooli fännibüroo, kes on korraldanud kogu liikumist. Ja palju-palju häid sõpru, sugulasi, lähedasi, koorilauluaustajaid nii Tallinnast kui ka Pärnust, muide :) Öösel Tartu jõudes oldi meil plakatite ja kisakooriga vastas!!!
Ma tean, et paljud teist ei julge oma aprillikuu telefoniarvet vaadatagi. Loodetavasti saame peale lahingute lõppu anda teile tänukontserdi, sissepääs kõne-eristuste väljavõtte alusel :D Nali naljaks, me TAHAME kõikidele sõpradele, kes stuudiosse ei mahtunud, pakkuda oma uue repertuaari vahetu nautimise võimalust!
Ise nautisime iga hetke saates osalemise protsessist, kuigi päev oli pikk ja väsitav.
Täna kordust vaadates tõdesin, et kaamera sai kätte parema osa päevast ja jagas teiega kogu rõõmu ja joovastust!
Et meile on jäänud, võiks öelda isegi et jäetud, karjuvalt lühike aeg valmistuda järgmiseks lahinguks tuleval laupäeval ehk 26. aprillil, siis kutsub Lauri meid juba täna veinile ja tordile ning märgib, et: "Kiluvõileib kuluks ka ära, et see Tallinn oleks ikka hamba all katki hammustatud. Juba üks amps on tehtud." Meie seas on ka lauljaid, kes andsid oma hääle sõna otseses mõttes - neilegi vaja farmatseutilist kriisiabi pakkuda.

Homme on siis see SUUR päev. Täna teeme veel viimaseid ettevalmistusi ja pakime varustust. Kõik vajalikud aksessuaarid on olemas, tantsukingad on läikima löödud ja püksid viigitud. Fännidel on kuuldavasti ka kõik timm. Ärevus on juba hinges. Pokkerimängijate näod jätame seekord koju, kaasa võtame naeratused nr 25, 37, 59.5 ja 78 ning lisaks veel mitu tosinat paari säravaid silmi. Kõik ikka selleks, et ei tuleks kinnise suuga laulupidu.

Meieni on jõudnud teated, et viimastel päevadel olla Tõravere ümbruses nähtud hommikuti koertega jalutamas kaht isevärki meesterahvast. Üks neist on identifitseeritud kui HaleBoppi dirigent Lauri, kuid teine peitub koodnimetuse taha „seksikas tantsuõpetaja”. Naised saunas rääkisid, et sel ajal kui koerad hommikusi asju ajavad ja omavahel hullavad, harjutavad need eespool mainitud meesterahvad keset heinamaad väänlevaid tantsusamme. Nende salajaste konsultatsioonide tõttu võibki meie viimased kooriproovid koondada märksõna alla „rütmoplastika”.

HaleBopp annab ausõna, et homme tuleb põnev ja lustlik laulusaade. Ja kui žürii ja televaatajad meid veel soovivad näha, siis oleme iga kell valmis ka järgmistes saadetes kõiki rõõmustama.

Me sõbra jaoks on valla, me uksed ja me hing, me silmad ning me kõrvad ja me koorilauluring…HaleBopp laulab alati ja lendab homme läbi telekanali :D

Nädal enne lahingut:

Veel 2 proovi otsustava Laupäevani.
Tänases proovis oli meil siis koguni KAKS seksikat tantsuõpetajat :-D
Õigemini küll üks oli ikka meie seksikas tantsuõpetaja J. ja teine saatetiimi poolt läkitatud liikumisjuhendaja Märt.
Ja lisaks kõigele oli meil UUS laul :) Õigemini küll uus seade, kuna sopran eelmisel korral tegi kõva häält, et nemad tahavad ka laulda. No ja siis ei jäänudki muud üle, kui meie Lauri võttis ette ja kirjutas seade kohe eriti "tigedaks".
Täna siis 4 tundi tööd ja edasi siit 6 magamata ööd + kolmapäevane ja reedene proov ja kava peab isegi une pealt tulema.
Tantsuõpetajale oleme me küll terve Mesikäpa shokolaadi sees vähemalt, sest ilma temata oleksime puhta plindris -- peale puusanõksu, sõrmenipsu ning mõne kanaliigutuse ei suudaks me vist koos laulmisega organiseeritult ja ühel ajal midagi teha (neid liigutusi teeme me muidugi teiste kooride laulu ajal bäkiks;-)).
Arutluse alla tuleks võtta teema, et tantsuõpetaja järgmisel juubelil (no tõenäoliselt saab ta siis nii umbes 35) laulame (tantsuks) kindlasti hommikuni!
Lahingriietuse teema saime ka enam vähem kontrolli alla, kuigi meil on kõigil oma arvamus (peale mõne blondiini sopranis - nimesid ei nimeta, aga ühe nimi algab A- ja teise nimi M-tähega ning see M-tähega ei ole Merlily :D). Seega võib selle teemaga ikkagi asi veel veriseks minna.
Üllatusena selgus, et meil peab olema ka "bussist mahatuleku lugu" - no kus kohast me, kallid koorilauljad, selle loo küll välja võtame... Tuleb vist mingist tuntud laulust refrään võtta ja salmi koha peal laulda nannannannananananaa (absoluutselt). Üldse on selle õpitava Kuninganna loo juures kõige raskem sõnu selgelt välja hääldada -- nagu Hirvo Surva soovitas. Proovisime juba lahtilaulmise juures eriti jaburaid sõnakombinatsioone nagu "ELEVANDILONDIKONDIÜDIPUDIPIRUKAS"
Kokkuvõtteks - artikulatsiooniga tegeleme, õigete nootidega tegeleme, ühtse liikumisega tegeleme... ja kõige selle juures jõuame me veel ka korralikult närveerida, soetada 4 erinevat garderoobikomplekti igaks elujuhtumiks ja meelemuutuseks: IGAPÄEVARUTIIN ON TOTAALSELT MURTUD.
Aitäh sulle, Laululahing, et tegid HaleBoppi selleaastase kevade rutiinivabaks! :)

LP
P.K.

Shallallaaa... Konkursieufooria hakkab tasapisi jahtuma ning HaleBopp on hakanud uut mäetippu vallutama,ehk siis hoolega lahinguks valmistuma. Meie Lauri kirjutas lauluseade paksemaks, et oleks nagu rohkem koorilaul, mitte kooris laul:)
Ja mis peamine - meie kolmapäevast kooriproovi külastas meie SEKSIKAS TANTSUÕPETAJA (kelle isik jäägu siinkohal esialgu veel saladusse. Loodame, et saame ta fännina saatesse kaasa haarata ja siis sealt tema nime maha hõigata). Ja ütleme nii, et tantsuline osa põhiliikumise koha pealt sai tema ja meie kõigi ühise töö tulemusena ikka täitsa toredasti ja humoorikalt sätitud. Mõni puusnõks ning tsikk-ja-kaks on veel puudu, aga pühapäeval saab ka see paika.
Ei saa muidugi mainimata jätta, et enne suurt lahingut on HaleBoppi proovidest osavõtt paisunud 98%-ni. Reiting on megakõrgel.
Fännide töötlus käib samuti täie hooga.
* Fännid saavad saateks uued särgid (ja häälepaelad), et meid saates ikka täiega ergutada :D
* Hetkel on kuulutatud välja Fännide hulgas parima ergutuslause konkurss, mis plakatile kirjutada, kolm kuni viis parimat saab saatesse!
* See suur FÄNNIARMEE, kes jääb meile pöialt hoidma ja hääli andma helesiniste ekraanide taha, tahame me eraldi tänada sellega, et anname saates oma parima nagu tavaliselt. Lubame, et piinlikkust pole vaja tunda.

Niiet ega muud, kui ikka EDASI HALEBOPPI POISID ja TÜDRUKUD ja Lauri ja muidugi meie seksikas tantsuõpetaja ka... :P

LP
P.Koll

BLOG ehk kuidas HaleBoobid Konkursil käisid!

Peaks vist alustama sellest, et HaleBopp Singers ei ole kunagi praeguse koosseisu ega repertuaariga ühelgi korralikul kooride konkursil osalenud. Nüüd siis, 5. aprillil, sai käidud Põltsamaal Eesti Kammerkooride konkursil.
Kui me kolmapäevases proovis enne konkurssi täheldasime veel väikeseid puudujääke nii koosseisu kui muusikalise viimistluse osas, siis reedeõhtune proovikontsert Tõraveres tekitas tunde, kas meie "puupärlitest kee" sobibki Eesti "koorikorallide" kõrvale. Ehk siis PROOVIKONTSERT ÕNNESTUS, kuid ainult 30%-liselt :-D.
Laupäeval ülejäänud 12 kooriga B-kategoorias võistlustulle astudes läksime neljandana lavale tundega, et KAOTADA POLE MEIL MIDAGI, saame vaid võita.
Ja me VÕITSIMEGI...
... esialgu muidugi ainult koha finaalis, kuhu pääses B-kategooria 12 koorist 2 koori ja A-kategooriast 3 parimat koori (kellen muusikalise puhtuse ja peensuteni lihvitud vokaaliga HaleBopp mitte kunagi võistelda ei soovigi).
Finaali pääs tekitas nii üleva meeleolu, et seal laulmine oli juba puhas RÕÕM.
Kui esimeses vooris ikka jalg värises ja hapnikukraanid ei andnud piisavalt õhku peale, siis Grand-Prix voorus oli see kõik juba mälestus. Muidugi, kui kuulsime, et meie peamine võistluskaaslane - Viljandimaa Kammerkoor (meie sügav kummardus ja lugupidamine neile) - loobus Grand Prix voorust meile teadmata põhjustel, olime pisut pettunud. Oleks tahtnud ikkagi koos laulda. Kuid ei me sellest nina norgu lasnud. Meeleolu oskas üleval hoida ka meie Suur Juht ja Õpetaja dirigent Lauri Breede, kes ütles, et meie repertuaari finaali 5 laulust koosnenud lauluvalik oli tal spetsiaalselt HaleBopp-ile välja töötatud:
1."Tartu valgel ööl" jutustab sellest, kuidas HaleBopp läheb öise Tartu peale pisut meelt lahutama ja keelt jahutama.
2."Igatsus", mis on ju teada kui Viru Valge reklaamlugu räägib sellest, kuidas keelt jahutanuna võtab HaleBopp jälle lauluviisi üles ja luikab nagu karjapoisi pasun oma laulu üüüüüüüleeees...
3."Kadakad" toob peale väikest jooki ja laulmist meelde HaleBoppile need ajad, mil muru oli rohelisem ja päike paistis heledamalt, kuid meie põsed on ka raskematel aegadel ikka naerust pungil.
4."Swing Low, Sweet Chariot" lauluga kutsub juba pisut pohmellis peaga appi inglid, et need võtaks meie peavalu ja annaks andeks kõik lorilaulud, mis sai Viru Valge uimas lauldud.
5."Back in the U.S.S.R" - pahandused andeks saanuna võime jälle täiega ROKKIDA, nagu HaleBoppil kombeks.

Ja sellise meeleoluga me läksime, laulsime ja VÕITSIME...

...publiku ja üriiliikmete südamed ning B-kategoorias II koha auhinna koos Viljandimaa Kammerkooriga, sest I auhinda sel võistlusel sellel aastal välja ei antudki.

See konkurss oli HaleBopp Singersi jaoks igas mõttes oluline.
Eelseisva LAULULAHINGU jaoks aga ennekõike seepärast, et:
* kogesime, et meie laulurõõm on nakkav
* loodame, et jäime Hirvo Survale meelde, kui koor, kes oskab lisaks täiega rokkimisele ka täiesti korralikku koorilaulu laulda.
* õppisime ANDMA ENDAST LAHINGU OLUKORRAS 110%
* kogusime endale palju potentsiaalseid fänne, kes kõik loodetavasti helistavad ja hääletavad saates meie poolt!
* POLE ME MIDAGI NII HALEDAD, AGA POPID OLEME RAUDSELT.

Niiet IGATAHES.. EDASI HALEBOPPID!

Alati Teie
Proto Koll

We did it!!!

Küllap teised kirjutavad ka siia blogisse, kuidas meil Põltsamaal X Kammerkooride festivalil läks, aga ma tahaksin kõige esimesena ära märkida, et me saime B-kategoorias II koha ja Grand Prix voorus, kõige viimasena üles astudes ROKKISIME SAJAGA! Ja ega me üritanudki ülekaalukalt kõiki võitnud TÜ kammerile kandadele astuda, vaid peamiselt võitsime me iseendid! Sest vaadake, eesti kammerkooride repertuaari aus ja hiilguses, oli laulnud meie koorist varem... umbes 2-3 inimest ja kaks neist olid selle repsi eest ära HaleBoppi põgenenud. Selleks, et ülimalt kõrgetasemeliste Eesti kammerkooride seas midagigi ära teha, peab häälitsema tiba teist moodi, kui HBS harjunud on. Sest laulurõõmust ja tantsutahtest, mida hr Leinatamm Kreisiraadiost nii hästi tunneb - nendest üksi ei piisa. Eks mõnikord juhtub kammerkooride konkursil mõnes jaos olema isegi kinnise suuga laulupidu, kuid enamjaolt on nähtud filigraanset vaeva neljast lauljast koosneva häälerühma ühtlase tooni ja peenimate dünaamikanüansside lihvimisega. Nii meiegi, selle vahega, et enne lavale minekut tuli mõned lauljad publikusse fännideks jätta, sest 32 oli viimne taks.
Kuid lõppeks olgem ausad - kõiges on "süüdi" Lauri! Ei ta hoolinud meie pikkadest nägudest ("no mis reps seeeeeee küll on? kas ma sellise repsiga maadlemiseks siia koori tulin?") ega arusaamatutest pilkudest ("misasssja ta nüüd tahab must? mismoodi ma tema arust siukse hääle endast kätte peaks saama? ma ju pingutan silm, punnis peas, aga ikka sama jama?! mis mõttes "laula kuklasse ja otsaette korraga"? kuule kuidas ma saan vaadata korraga sind ja nooti?" jne) ega tüdimusest ("mulle aitab, mina seda jama, millest ma tuhkagi aru ei saa, enam ei laula! kuhu jääb fiiling? me ei hakkagi seda selgemaks saama..."). Lauri lihtsalt usub meisse. Ja meie temasse. Puhas usuküsimus!
Me võtame kogu loo jälle uuesti. Otsast peale või kusagilt keskpaigast või viimasest taktist ja vahepeal viskab Lauri end kasvõi kõhuli maha, et oleks selgelt näha, kui viimase peab endast välja andma. Ja ühtäkki on laulmine jälle PUHAS RÕÕM isegi siis, kui tegu on surmatantsuga. Fiiling on tagasi, eluvaim möllab sees ja korraga me TAHAME ja SUUDAME keskenduda hoolimata värisevast põlvest :)

Laulusõburid!
Seoses läheneva esimese Lahingusaatega sel laupäeval kutsun üles HaleBoplasi ja meie fänne täiesti subjektiivselt hääletama Emajõe Laulikute poolt. Selles on osalt süüdi meie (ja natuke ka nende) LIIA ja osalt ka Tartu Vaim (keda keegi pole veel kohanud, seega on teda eriti hea süüdistada).Ühtlasi panen ette korraldada järgmine pubikoosolek järgmisel nädalal, et panna paika meie Lahingutaktika ja arutada erinevaid strateegilisi võimalusi Lahingus edukalt kaasalöömiseks.

HaleBopp Singersi tunnetest enne Laululahingut:

Tegelik olukord 3 nädalat enne Laululahingut ja nädal enne kammerkooride konkurssi:

MEHED: No Lahing läheb kindlasti normaalselt, kui seda va konkurssi ees poleks. Kuigi tantsusamme pole veel näidatud. Aga see konkursi kava on ikka täiega puust veel. Ja kes need sõnad selgeks saab... (maskuliinne kassiahastus).
NAISED: Konkurss on ukse ees. Proove jääb väheks, mehed ei saa iialgi oma asja selgeks, meie pool on juba timm. Oih, et mul ei lähe meelest ära sellele rääkida seda ja tollele toda... kaks korda nädalas proove on ikka vähe mis vähe - no ei jõua kogu vajalikku infot koguda ja vahetada:) Ja see Laululahing on JUBA 3 nädala pärast. Mäletad, kui võtegrupp käis... ahh kui armantne mees see Leinatamm ikka on...
Meeletu, kuidas aeg lendab - 100 asja on korraga käsil ja pooleli. Hea, et Lahingus meil vähemalt selline fantastiline laul sattus..
Ahh jah, "Sina kena tammekene" lk 2 alt uuesti.. oeh..
DIRIGENT: Tubli koor, 3 kuud tööd ja juba hakkab paari koha pealt muusikat kostuma. Ja meil on veel tervelt 3 proovi. Saaks selle konkursi asja kaelast ära, saaks rahulikult teleesinemiseks valmistuda. Hullumeelne idee.. mida küll kolleegid võivad asjast mõelda...ahh, tegelikult olen ju kogu aeg üks pullivend olnud:P

Prognoos 48 tundi enne Lahingut:

MEHED: Mis tunded...normaalne mees tunneb ennast alati normaalselt, isegi Laululahingus. Peaasi, et helistik oleks kõigil sama ja puusanõksu peab vist ka kodus veidi harjutama. Ei tea kas staarivoorus Inest või Birgitit ka näeb...
NAISED: Õhhh... ma ei tea mis saab, kõik see tähelepanu ja kuulsus, ei tea mis selga panna, peaks vist ruttu veel mõne kilo alla võtma-see kooripluus teeb mind jube jämedaks... ei tea kas meikarid teevad ikka lavameigi ka...mis nende juustega küll ette võtta... oi jummel-jummel-jummel küll, täielik paanikaosakond.. peaks kellelgi helistama.
DIRIGENT: mis pagana supi sisse ma olen ennast sätitanud...

25.03

HaleBopp Singersi elu on nagu värvikirev lill: iilagi ei hakka igav. Lisaks Laululahingule ootab meid juba 5. aprillil ees Kammerkooride festival Põltsamaal, mis, olgem ausad, on ju ka täiesti traditsiooniline laululahing. Sealgi on fännid meile tugevaks toeks, kuid seekord nende aplausist ja hõisetest ei piisa. Eelkõige tuleb võluda professionaalsetest muusikutest-koorijuhtidest koosnevat žüriid. Selleks on vaja aga harjutada ja õppida, õppida, õppida ning veelkord õppida nagu on öelnud kõikide pioneeride suurim sõber. Harjutamise tähe all mööduvad kõik pühapäeva ja kolmapäeva õhtupoolikud, kuid sellegipoolest näevad mõned lüürilisema hingega kooriliikmed konkursist hirmuunenägusid sellest, kuidas laulusõnad kriitilise koha peal meelest ära lähevad. Töö on siiski tõhus ning pärast iga proovi on mõnus tunne hinges justkui oleks jälle terake targem ning muusika ei lahku meist hetkekski, sest laulud kummitavad veel ka järgmise päeva lõunal.

Kuigi konkursipalavik on kõrge ( no nii umbes 38.7), valmistume võitluseks mitmel rindel. Täna jõudsid meieni selle loo noodid, mida me saates esitama peame. Siiamaani oleme lugu kuulanud plaadilt, õppinud sõnu ning vaid fantaseerinud tantsusammudest. Fännid aga kindlustavad tagalat: sahmivad miskite plakatite ja muu butafooriaga ning levitavad infot.

AA ehk ausalt algusest

Meil ei olnud õigupoolest väga varakult ideed Laululahingusse minna. Jah, siin-seal olid mõned meist kõrva taha pannud, et etv säärast võimalust pakub ja konkurss kestab 15. veebruarini ja võistluse eesmärk paistis ka meie lemmiktegevustega klappivat... aga meil oli muud tegemist.
Heikki Sarmanto nimelt kirjutanud 1990ndate algul Soome Rahvusooperi tellimusel džässooperi "Manon". Kummalisel kombel pole seda avalikkusele kunagi esitatud, kui Soome muusikatudengite eksamitöö välja arvata. Aga näed, Vanemuise kontserdimaja võttis teose ette ja produtsent Merle Kollomi kolmeaastase eeltöö tulemusena saigi veebruaris neljas kontserdisaalis nautida "Manoni" kontsertettekannet dirigent Rauno Tikkaneni juhatusel. Koori ossa kutsuti HaleBopp Singers ja me olime samavõrd menukad kui kogu ülejäänud koosseis: Pärnu Linnaorkester, Lembit Saarsalu Jazzkvintett, solistid Hanna-Liina Võsa, Jassi Zahharov, Sofia Rubina, Marju Marynel Kuut ja Peeter Volkonski. Ühesõnaga, veebruari esimeses pooles tegelesime džässi ja ooperiga, kahe võrratu muusikažanri veel võrratumas sümbioosis! Proovide ja esinemiste graafik oli tihe, aga mingid augud ikka tekkisid ja nii idaneski mõte võtta enne Estonia lavale minekut veel viimast ehk videosse üks kolmest Laululahingu pakutud laulust. Hiiglasliku TÜ aulat ja RAMi kujutava maali taustal hakkasime korduvalt oma punamustades esinemisriietes kappama ja hirnuma. Lauri küll püüdis varjuda, kuid tema käsi vehib ikka seisva kaamera võetud kaadris. Seade oli ülivärske, kuid nooti on ju narr käes hoida, kui võte käib. Suurendas siis Tanel neli noodilehekülge A1 formaadis paberitele, mis alatasa sirmi küljest lahti kippusid tulema. Võttegrupp oli rahu ise, kui koor jälle ja jälle uut duublit nõudis. Napilt enne lavaleminekut sai lugu siiski DVD-le ja telemaja poole minema! Kuupäev oli 14. veebruar.

Tere!

Kirjutame esimest korda blogi. Oma esimest blogi.
Hakkame siia üles tähendama kõike head ja paremat oma fännide ja huviliste jaoks.

Laululahing ootab meid!